SEMINAR nr 1 Kaasus nr 1 – konkurss, konkurss, tasu avalik lubamine
3. aprillil ilmub Päevalehes järgmise sisuga kuulutus: „Pärnu linnavalitsus kuulutab välja arhitektuurikonkursi, mille eesmärgiks oli leida parim lahendus Pärnu Jääfestivali festivaliala kergkatusega katmiseks. Katus loob külmal ajal ilmastikuolude eest kaitsva soojema festivalisüdame koos kontsertide ja tantsuõhtute, välikohvikute, töötubade ja müügikohtadega samuti peaks see olema kasutatav filmide näitamiseks ja näituste eksponeerimiseks. Peale Jääfestivali kasutatakse kergkatust Pärnu Veefestivalil Vallikäärus. Võistlusega käsitletav ala asub Pärnu kesklinnas Rüütli, Hommiku ja Pühavaimu tänaval. Konkursil antakse kunstilise žürii otsuse alusel välja kolm preemiat: esimene preemia 2 000,000,EUR; teine preemia 1500,- EUR; kolmas preemia 10000,- EUR. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 15.mai. Konkursi tingimustega saab tutvuda aadressil www.arhitektuurikonkurss.ee“. Konkursitingimustes ei ole konkursist loobumise kohta sõnagi, samuti ei ole selles määratud, et linnavalitsus võib loobuda auhinna väljaandmisest, kui žürii hinnangul sobivat tööd ei esitatud. Aprilli keskel toimub Pärnu linnas võimuvahetus ning linnavolikogu otsusega vahetatakse välja terve linnavalitsuse koosseis. Uus linnavalitsus otsustab peale linna eelarvevõimalustega tutvumist 3. mail, et planeeritud Jääfestival tuleb ära ära jätta. Sellest tulenevalt tulenevalt avaldatakse 5. mail Päevalehes Päevalehes teade, mille kohaselt jääb 3. aprillil välja kuulutatud arhitektuurikonkurss ära. Juba esitatud t ööd lubab linnavalitsus esitajatele tagastada. Arhitektuuribüroo TT & Partnerid on alates esimese ajalehekuulutuse ilmumisest kulutanud oma võistlustöö ettevalmistamiseks kokku 150 arhitektide töötundi, samuti on büroo lasknud 200 euro eest alltöövõtjatel valmistada oma võistlustöö maketi. Konkursist loobumisest saavad arhitektid teada 10. mail, kui lähevad oma tööd linnavalitsusse esitama. Selgub, et nende töö oleks olnud ainus esitatud võistlustöö. Loomulikult tekitab konkursi ärajäämine arhitektides palju tuska. Nad leiavad, et nende töö oleks ki ndlasti konkursi võitnud, mistõttu tuleks linnavalitsusel neile auhinnaraha välja maksta. Kui see siiski ei peaks olema võimalik, sooviksid nad saada hüvitist kulutatud aja ja maketi tellimisele t ehtud kulutuste eest, mille väärtust nad kogumis hindavad 2500 euro suuruseks. Seejuures tegid nad teadlikult rohkem kulutusi, kui võimalik auhinnafond, kuna lootsid, et nendega sõlmitakse pärast konkursi võitmist ka võidutöö projekteerimisleping. Milliseid nõuded saab arhitektuuribüroo esitada Pärnu linnavalitsuse li nnavalitsuse vastu? -
Kas lepingulisi nõudeid on? Ei Kas lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid nõudeid on? Ei Käsundita asjaajamine? Ei. Kohaldame siis, kui ei ole muud spetsiifilist seadusest kohaldatavat nõuet (3-2-1-44-11) ei hakka kontrollima käsundita asjaajamist enne, kui me ei ole kontrollinud, et seaduses ei ole spetsiifilist regulatsiooni. NB! VÕS reguleerib konkursi
NB! §1009 (ülempiiri pole: pole: mõistlik) on § 1006 (ülempiiriga) (ülempiiriga) erisäte! Kahju hüvitamine: § 115 lg 1 ja § 1043 § 115 lg 1 – 1 – üldine üldine kahju hüvitamise nõue Garantii vastutus – vastutus – rikkuja rikkuja vastutab, v.a. kui vääramatu jõud ehk vabandatav § 1043 – 1043 – delikti delikti õigus, kasutad, kui pole midagi konkreetset, a siin sii n on konkurss Süüline vastutus Vastutus: kahju hüvitamise ja täitmise nõude korral tuleb alati kontrollida!!!!!!!!!! Hüpotees 1 : kulutuste hüvitamise nõue § 1009 lg 3 Eeldused:
1. Kas on tekkinud konkursivõlasuhe ehk on tehtud kehtiv konkursi avaldus? § 1009 lg 1 tingimustele vastav avaldus: + 2. Konkursist on kehtivalt loobutud (abinorm § 1009 lg 2): - NB! Tingimustes polnud seda võimalust ettenähtud, seega ei! 3. Kulutused: Hüpotees 2 : kahju hüvitamine § 115 lg 1 Eeldused:
1. Kehtiv kohustus e viia konkurss läbi (kohustus viia läbi tingimustele vastav konkurss § 1009 lg 1) 2. Rikkumine ehk ei vii kohustus lõpuni ehk konkurssi lõpuni 3. Vastutus § 103 lg 2: rikkumine pole vabandatav, sest ei esinenud vääramatut jõudu. (Vääramatu jõud, midagi, mida ei saanud ette näha, mõjutada või ületada) 4. Kahju: § 128 lg 3 varaline kahju, on tehtud kulutused 2500- + (kahju tekitamisega kantud kulud) NB! Juriidilisel isikul ei saa olla mittevaralist kahju 5. Põhjuslik seos : + konkursil osaleja on teinud kulutusi usaldades konkursiläbiviijat, mistõttu ta võib nõuda kahju hüvitamist, mida ta nõuetekohase konkursi läbiviimise puhul poleks saanud (nb! Mõttekäik – kui oleks olnud nõuetekohane konkurss, poleks ta pruukinud võita ja oleks kulutused pidanud ise kandma ning ei oleks saanud ka preemiat) Hüpotees 3 : konkursi läbiviimine § 108 lg 2 (mitterahaline kohustus) Eeldused:
1. 2. 3. 4.
Kohustus: + Rikkumine: + Vastutus: + Täitmist saab nõuda: § 108 lg 2: tõendamisküsimus, oleneb, kuidas arendada teemat, põhjendada
Hüpotees 4 : preemia/tasu § 108 lg 1 (rahaline kohustus) Eeldused:
1. Peab olema tehtud otsus, et firma on kuulutatud konkursi võitjaks § 1012 lg 6. Kohustus teha otsus! Kaasus nr 2
Rahandusministeeriumi peaspetsialist A loeb rahandusalast loengukursust erakõrgkoolis. Ajalehe „Õhtusõnumid“ ajakirjanik leiab kõrgkooli internetilehelt info l oengukursuse kohta ja soovib teada, millistel tingimustel A loenguid peab. Ajakirjanik pöördub kõrgkooli õppeosakonna poole sooviga tutvustada talle A ja kõrgkooli vahel sõlmitud lepingut. Õppeosakond keeldub, viidates lepingu punktile, mille kohaselt ei tohi lepingupooled lepingut ega selle sisu avaldada kolmandatele isikutele. Kas ajakirjanikul on õigus nõuda lepinguga tutvumist? Variant 1: A on Riigikogu liige; Variant 2: A ja kõrgkooli vahel sõlmitud lepingus puudub punkt, mis keelab lepingu sisu avaldada kolmandatele isikutele
NB! Peaksid kaasust lahendades kirjutama, et lepinguliseid nõudeid ei ole!!! Jne Lepingulised Lepingueelsed Enne, kui hakkame käsundita asjaajamist kontrollima, peame kontrollima, kas on spetsiifiliselt reguleeritud õigussuhe ( rk 44-11) Käsundita asjaajamine
Võlasuhte pooled: ajakirjanik ja kõrgkool, nõutakse lepinguga tutvumist Hüpotees: § 1015 1. Dokument: + TsMs § 272 – dokumentaalne tõend 2. See dokument on teise isiku valduses + 3. Õigustatud huvi: a. Dokument on koostatud hageja huvides b. Dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe c. Dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine Kui tegemist oleks riigikoguliikmega? Ikka ei tohi Kas muutuks, kui lepingus poleks punkti, et lepingut ei tohi kellelegi näidata? Ei, sest see ei taga ikka õigustatud huvi
§ 1015. Dokumendiga tutvumine Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise va stu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõu da dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.
RK: Nimetatud sätte alusel saab hagi rahuldada juhul, kui hagejal on õigustatud huvi kostja valduses oleva dokumendiga tutvumiseks. Õigustatud huvi võib seisneda kas selles, et dokument on koostatud hageja huvides või dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe või dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Kolleegium leiab, et sell e sätte alusel saab hagi mh rahuldada juhul, kui hageja õigustatud huvi tuleneb hageja ja kostja vahelistest õigussuhetest, sh abikaasade ühisvarasuhetest.
Kaasus nr 3
A, B ja C on OÜ Ussipesa osanikud. A ja B osaluse suuruseks on mõlemal 30%, C-le kuulub 40%. Osanikud on omavahel tülis. A ja B, omades OÜ-s enamust, otsustavad kutsuda kokku osanike koosoleku ning kutsuvad sellel kehtivalt C juhatusest tagasi. Sellega jääb C täielikult OÜ juhtimisest kõrvale. Lisaks sõlmivad A ja B neile kuuluva OÜ-ga Puuk OÜ Ussipesa nimel mitmeid konsultatsioonilepinguid, millega viiakse suur osa OÜ Ussipesa kasumist OÜ-st välja ilma seda C-ga jagamata. C saab sellest OÜ Ussipesa raamatupidajalt teada ning kutsub kokku osanike koosoleku, milles soovib ÄS-i §-ile 177 viidates määrata erikontrolli ja otsustada juhatuse liikmeteks olevate A ja B vastu kahju hüvitamise nõude esitamise, kui erikontrolli tulemusena peaks selguma, et A ja B on tõesti konsultatsioonilepingute varjus OÜ Ussipesa kasumi välja viinud.
Et vältida C poolt osanike koosolekul erikontrolli määramist ja kahjunõuete esitamise otsustamist, lepivad A ja B advokaat E-ga kokku, et advokaat asutab OÜ Peidik, m illele A ja B võõrandavad oma OÜ Ussipesa osad. OÜ Peidik juhatuse liikmeks määratakse advokaat E, kes tuleb osanike koosolekule ning väidab, et tema suhtes ÄS-i §-ist 177 tulenevad piirangud ei kehti, mistõttu tuleb tema poolt esindatavad hääled koosolekul arvesse võtta. Seetõttu ei saa C erikontrolli määramist ja kahjunõuete esitamist osanike koosolekul otsustada. See olukord on C jaoks talumatu. C sooviks tutvuda A ja B ning OÜ Peidik vahelise OÜ Ussipesa osade võõrandamise lepinguga, et veenduda, mis liiki võõrandamisega on tegemist. Kui tegemist on tasulise võõrandamisega, sooviks C osade võõrandamise suhtes kasutada ÄS-i §-ist 149 tulenevat ostueesõigust. A ja B väidavad vastu, et nad andsid oma osad OÜ-le Peidik üle mitterahalise sissemaksena, mistõttu on ostueesõiguse teostamine välistatud. Kas C saab nõuda võõrandamislepinguga tutvumist? ÄS § 166 – osanik saab äriühingult st juhatuselt küsida teavet Kelle vastu esitatakse nõue? Ilmselt kõigi käes on leping – solidaarvõlgnikud § 65 Hüpotees: § 1015 1. Dokument: + TsMs § 272 – dokumentaalne tõend 2. See dokument on teise isiku valduses + 3. Õigustatud huvi: + a. Dokument on koostatud hageja huvides: + võib tuleneda tema õigus teostada ostueesõigust b. Dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vaheline õigussuhe + c. Dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine Millal on õigustatud huvi? Kui teavet pole võimalik saada muul viisil. 108-10 – huvi kohta
§ 1015. Dokumendiga tutvumine Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise va stu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõu da dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine.
Dokumendiga tutvumiseks peavad VÕS § 1015 järgi olema täidetud järgmised tingimused: 1) dokument, millega tutvumist nõutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides või kajastab tutvumist taotleva ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on või peab seaduse järgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda võimaldamist nõutakse. VÕS § 1015 järgi saab isik nõuda dokumendiga tutvumist esmalt juhul, kui see dokument on koostatud tema huvides, st dokument on seotud isiku õigusliku positsiooniga. Kolleegiumi arvates on dokument koostatud VÕS § 1015 mõttes isiku huvides, kui dokument teenib sellega tutvuda sooviva isiku huve, st dokument on isikule vajalik tõend või vähemalt kinnitab isiku mingisuguse õigusliku positsiooni olemasolu. Teiseks saab isik VÕS § 1015 järgi nõuda dokumendiga tutvumist juhul, kui dokumendis on kajastatud tema ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe, st dokument on oma sisult seotud tutvumist taotleva isikuga. VÕS § 1015 eesmärki arvestades ei saa viidatud alust mõista kitsalt, et isik saab nõuda üksnes sellise
dokumendiga tutvumist, mille sisuks on just selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe. Kolleegiumi arvates piisab sel alusel dokumendiga tutvuda lubamiseks ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava õigussuhtega vahetult seotud. Samuti võib erandlikel juhtudel olla isikul õigus nõuda dokumendi valdajalt dokumendiga tutvumist ka siis, kui see kajastab tema ja mõne kolmanda isiku vahelist õigussuhet, kuid seda üksnes juhul, kui isikul ei ole võimalik muul viisil dokumendiga tutvuda. Viimasena võib isik nõuda VÕS § 1015 järgi dokumendiga tutvumist ka siis, kui dokument kajastab selle isiku ja dokumendi valdaja vahel tehingu ettevalmistamist. Kolleegiumi arvates saab ka sel juhul olla isikul dokumendi valdaja vastu nõue üldjuhul siis, kui dokument kajastab tema ja dokumendi valdaja vahelise tehingu ettevalmistamist, aga erandina ka siis, kui dokument puudutab dokumendiga tutvumist taot leva ja kolmanda isiku vahelise tehingu ettevalmistamist. Tehingu ettevalmistamist puudutavateks dokumentideks, millega tutvumist isik saab nõuda, on eelkõige tehingu poolte, sh tehingu vahendajaga nii enne kui ka pärast tehingu tegemist peetud kirjavahetus, kuid mitte tehingu teise poole sisekirjavahetus.
Vt ka:
1. T. Tampuu, Lepinguväliste võlasuhete õigus (2012); 2. P. Varul jt, Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne (2009). 3. P. Varul jt, Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne (2006); 4. RKTKo 3-2-1-98-06; RKTKo 3-2-1-68-09; RKTKo 3-2-1-108-10; RKTKo 3-2-1-132-07
